Ove kiivriga

Mälestades ja meenutades – OSKAR VELDEMANN

Täna on meie mootorrattaspordi algusaastate edukaima mootorrattasportlase Oskar Veldemanni 75. surma-aastapäev. Mitmekülgne spordimees, kes sündis 8. detsembril 1912 Viljandis, unistas juba poisikesena mootorrattal kihutamisest ja tema soov oli saada võidusõitjaks.

1930-ndate aastate alguses sai Oskarist, kes kandis hüüdnime Ove, 350-kuubikulise DKW omanikuks. Kõik vabad hetked veetis ta oma raudruuna sadulas, lihvides oma sõiduoskusi. 1932. aasta kevadel saavutas noor uljaspea oma esimese võidu motoradadel nn. Pirita maastikusõidul.
Aasta hiljem oli ta esimese Eesti Suursõidu ehk TT võistluse stardis, saades kolmanda koha. Kahel järgneval aastal krooniti noor „kiirustekuningas“ Eesti meistriks hipodroomisõidus.
1935. aastal debüteeris Veldemann esimese Eesti tsiklisõitjana ringrajasõidus välismaal, finišeerides Soomes Pyynikki Ajo võistlusel kolmandana.
Järgmisel aastal kuulus Veldemann Berliini olümpiamängude auks korraldatud mootorratturite tähesõidul võidukasse Eesti rahvusmeeskonda. 1937. aastal korraldati esimesed kiirusvõistlused (ringrajasõidus) Tartus ja Rakveres, kus ta oli mõlema võidukihutamise üldvõitja.
Kolmel aastal (1934, 1935 ja 1938) kuulus Veldemannile Härra Riigivanema Konstantin Pätsi eriauhind (Eesti kapp) kiireimale Eesti mootorratturile. 1939. aastal õnnestus Ovel võidutseda Poolas Gdynias toimunud rahvusvahelisel mootorratturite ringrajasõiduvõistlusel.
1940. aasta juunis toimusid Tartus esimest ja ühtlasi viimast korda Eesti meistrivõistlused rohurajasõidus, kus Veldemann võidutses C-klassis (500 cm³) ja võitis Eesti meistritiitli. Ove viimane võit motoradadel pärineb 1940. augustist, mil tal oli kiireim Riias toimunud Balti esivõistlustel ringrajasõidus (500-ste klassis) ja ühtlasi ka võidukihutamise üldvõitja.

Oskar Veldemanni edukas karjäär tõi talle klassi ja üldvõite maastiku-, hipodroomi-, tähe-, ringraja- ja rohurajavõistlustel. Lisaks motospordile, harrastas ta veel teist julgust nõudvat spordiala – suusahüppeid, tulles ajavahemikul 1933 – 1940 neljal korral Eesti meistriks. 1938. aastal võistles ta esimese eestlasena suusaspordi MM-il Soomes Lahtis, pälvides kukkuja lohutusauhinna.

Veldemann oli ka tunnustatud karikaturist ja följetonist, tema joonistusi ja mahlakaid meenutusi ning läbielamisi oma võidusõitudest avaldati meie tolle aja suurtemates ajalehtedes.

23. juunil 1940 puhkes Tallinnas Pirital Võidutulel okupatsioonivastane meeleavaldus, kus osales ka Veldemann. Sama aasta 3. septembril ta arreteeriti kuulumise eest nõukogudevastasesse organisatsiooni. 16. detsembril 1941 mõisteti Veldemannile 10 aastat sunnitöölaagrit ja saadeti karistust kandma Venemaale. Ove elutee lõppes traagiliselt 24. detsembril 1942. aastal Gorki oblasti Suhhobezvodnoje vangilaagris, olles vaid 30-aastane.

Aare Arula

,